Ajakirjandus suulise tõlke uurimise asendamatu allikana

 

Ennesõjaaegses Eesti Vabariigis oli kolm keelt, mida osati ja kasutati – eesti, vene ja saksa keel. Kas aga kasutati ka suulist tõlget, kes tõlkisid ja mis olid tõlke lähte- ning sihtkeeled? Autor on avastanud Eesti ajakirjanduses ootamatuid fakte suulise tõlke ajaloost ja kasutusvaldkondadest Eestis. Põhjalikumalt käsitleb suulist tõlget autori eestikeelne artikkel ajakirjas Methis. (Sibul, K. 2015. Suulisest tõlkest Eesti Vabariigi diplomaatilises suhtluses aastatel 1918–1940. Methis 15.)

 

Karin Sibul – konverentsitõlk ja diplomaatiline tõlk, Tartu Ülikooli doktorant. Vabakutseline konverentsitõlk Euroopa Liidu institutsioonide juures aastast 1996. Pidanud loenguid diplomaatilisest tõlkest ja konverentsitõlke ajaloost Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Korraldanud ja modereerinud 10 viimast aastat Eesti Tõlkemagistrite Liidu tõlkekonverentse.