Karl August Hermann ajakirjanduses: võidud teistele, kaotused Hermannile

 

1.     K. A. Hermann on Eesti ajakirjandusloos üks vastuolulisemaid kujusid. Ta oli uute väljaannete looja ja asutaja (muusikaajakiri, päevaleht). Ta oli ajakirjanduses järjepidevalt tegev 17 aastat (1882 – 1899) ja siis pärast väikest vaheaega taas 1906. aasta keskpaigast 1907. a veebruarini. Kümme aastat, 1886 – 1896, andis ta välja ja toimetas korraga kahte väljaannet, ajalehte Postimees ja ajakirja Laulu ja mängu leht, olles nimetatud aastatel seega Eesti kõige produktiivsem ajakirjandustegelane. Ta andis Eestile päevalehe Kuid Hermanni kaasaegsed (Ado Grenzstein, Eduard Vilde, Hendrik Prants, Jaan Tõnisson jt) ei hinnanud tema ajakirjanduslikku tegevust. Miks?

2. Mis oli ikkagi see jõud, mis keeleteadlast, heliloojat ja kirjanikku K. A. Hermannit ikka ja jälle lükkas ajakirja või ajalehte asutama ja välja andma? Isegi veel aastal 1906, kui ta pidi ajalehe väljaandmiseks pantima isegi oma elumaja?

3. K. A. Hermann on öelnud, et ajalehetööle ajanud teda "/- - - / täieline ja kuum vaimustus, et sellel teel midagi meie armsa rahva kasuks teha, sellest vaimustusest, mille hallikas on sisemine armastus eesti sugurahva ja keele vastu, olen end ka pärast igal ajal alati juhtida lasknud." (PM 1896, nr 262). Kas Hermann ise sai ka neid vilju maitsta?

4. Miks  K. A. Hermann arvas, et Eesti lehed pole „politika lehed" ja peavad vaid   „vagusalt oma rahva kasuks vaimlist tööd tegema"? Kas nii arvates Hermann võitis või hoopis kaotas?  

 

Krista Aru, riigikogu liige, ajakirjanduse ajaloo uurija ja kultuuriloolane. Karl August Hermann on üks persoon ta doktoritöös ja esimese artikli Hermanni Postimehest ning Rahva Lõbu-lehest kirjutas Krista Aru juba  1984. aastal.  Krista Aru ametlik CV