9.02.17

Lapse hooldamine perekonnas

Perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.
 
Perekonnas hooldamisele suunatakse hooldusõigusliku vanemata jäänud laps. Hooldamisele võib suunata ka lapse:

1) kelle vanem on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2) kelle vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) kelle vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud või piiratud;
4) kes on vanemast eraldatud;
5) kelle vanem kannab eelvangistust või vangistust;
6) kes on saatjata alaealine välismaalane;
7) kes on alaealine inimkaubanduse ohver ohvriabi seaduse tähenduses või ohvriabi seaduse § 3 lõikes 22 nimetatud alaealine;
8) kes on seksuaalselt väärkoheldud alaealine ohvriabi seaduse tähenduses.

Perekonnas hooldamisele võib suunata sotsiaalhoolekande seaduse § 128 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud alaealise inimkaubanduse ohvri ja seksuaalselt väärkoheldud alaealise, kellel on olemas seaduslik esindaja, kui suunamine on vajalik alaealise turvalisuse kaalutlusel ja kui alaealise seaduslik esindaja annab selleks nõusoleku.

Lapse suunamisel perekonnas hooldamisele ja talle juhtumiplaani koostamisel arvestatakse lapse soovi. Enne nõusoleku andmist on lapsel õigus tutvuda hooldajaks saada soovija, tema perekonnaliikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet. Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud esemed.

 

Hooldaja lepinguga perekonnas hooldamisel või eestkostel olevad lapsed saavad ka riiklikku toetust ning teisi toetusi, sest orvud ja vanemliku hoolitsuseta lapsed on riiklikul ülalpidamisel.
 
Riiklikku toetust ei ole perekonnas hooldajatena õigustatud saama lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikud:
  • vanavanemad,
  • täiskasvanud õed ja vennad.
Nimetatud isikud saavad toetust juhul, kui nad on määratud lapse eestkostjaks.
 
Hooldajaks saada soovija esitab sellekohase kirjaliku taotluse:
1) oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele;
2) eestkostja ülesandeid täitvale või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksusele, kui lapse elukoht ja hooldajaks saada soovija elukoht ei ole samas kohaliku omavalitsuse üksuses, või
3) Sotsiaalkindlustusametile, kui hooldaja soovib perekonnas hooldada sotsiaalhoolekande seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud last.
 
Taotluse saanud kohaliku omavalitsuse üksus või sotsiaalhoolekande seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet:
1) hindab ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates hooldajaks saada soovija ja tema perekonna täisealiste liikmete vastavust sotsiaalhoolekande seaduse § 129 nõuetele;
2) küsib juhul, kui lapse elukoht ja hooldajaks saada soovija elukoht ei ole samas kohaliku omavalitsuse üksuses, või juhul, kui on tegemist sotsiaalhoolekande seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud lapsega, kirjalikult teavet ja arvamust hooldajaks saada soovija ja tema perekonnaliikmete kohta nende rahvastikuregistrijärgsest valla- või linnavalitsusest;
3) osutab hooldajaks saada soovijale sotsiaalnõustamise teenust, külastab tema kodu ning suunab ta asjakohasele Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusele.
 
Loe lisaks Sotsiaalministeeriumi veebilehelt 
 
Sotsiaalhoolekande seadus 7. jagu Lapse hooldamine perekonnas
 
Toimetaja: TIIA VAHTER