9. septembril toimus Põltsamaal arhitektuuri töötuba “Kartmatud kaared”

Eelmisel reedel, 9. septembril, toimus Põltsamaal arhitektuuri töötuba "Kartmatud kaared", mille käigus testiti kavandatava linnakeskuse ruumilisi elemente koos kohalike noortega.

Sissejuhatuseks tutvustasid juhendajad lastele EV100 arhitektuuriprogrammi "Hea avaliku ruumi" Põltsamaa võidutööd "Roosiaed". Õpiti arhitektuurset plaani lugema ning päris linnaruumiga seoseid looma, samuti leiti võidutööst Põltsamaale omaseid tugevaid elemente ning prooviti kahte neist ka ühiselt testida.

Ehitusele eelnevalt viisid juhendajad läbi mõned soojendusharjutused ruumiliseks sketšimiseks: 7. klassi noored arutasid ühiselt lipuvarraste, katuseharjade jt objektide kõrguste ja kauguste üle ning nuputasid, kuidas seda mõõtevahenditeta kindlaks teha.

Võidutööst "Roosiaed" kõige silmatorkavamaks kujundiks on fookuspunktidena pinnasesse kavandatud rooside kujutised. Töötoaliste üheks ülesandeks oli kriitidega ajutiselt asfaldile kanda täissuuruses roosimotiiv võidutööst. Enne suurelt asfaldile joonistamist visandati paberile variante, kuidas suurt roosi kriitidega pinnasele kanda. Jõuti järeldusele, et keskelt alustades ja  kokkulepitud viisil joonistades, jõuab igal juhul toreda ja tervikliku lõpplahenduseni. Nii oligi. Antud ülesandesse suhtuti loominguliselt ja lõpptulemuseks olid mitmed väiksemad värvikirevad kriidiroosid. Töö käigus arutleti noortega erinevatel teemadel arhitektuurist ja Põltsamaa võidutööst. Kuna kahemõõtmeline skitseerimini toimub sageli kiiremini kui kolmemõõtmeline, valmisid ka roosid ehitatavatest kaartest kiiremini. Nii oli roosimeistritel võimalik lisaks koostada noortekeskusesse näitus kolmemõõtmelistest ühendatud hambaorkidest tehtud kujunditest.

Teiseks märgiliseks elemendiks kavandatavas linnakeskuses on kaared. Juhendajad plaanisid lastega kaari kolmemõõtmeliselt sketšida. Esiteks tehti selgeks sketšimise olemus - visandlik, katsetav – ja mõisteti, et millegi proovimiseks ei ole vaja ideaalselt viimistletud tulemust. Alustuseks arutati, kuidas üleüldse käesolevatest materjalidest (plastiktoru, puupulgad, teip) kaaristut ehitada. Katsetades kaarte erinevaid kujusid testiti ka meeskonnatöö oskust. Plaaniti ehitada kahest kaaristust konstruktsiooni. Peale esimese kaaristu valmimist leiti end aga arhitektuuribüroole tavaliselt omase situatsiooni ees, kus tuli valida kahe konkureeriva idee vahel. Nimelt olid osad poistest avastanud ehitusmaterjali akustilised omadused - torusid sai kasutada ka puhkpillidena. Koos otsustati materjali akustikat mõnda aega testida ja salvestada ning seejärel materjali kaaristu ehitamiseks kasutada.

Noored olid üllatunud, kuidas nii lihtsatest materjalidest saab midagi enda suurust ruumiliselt ehitada. Tekkis mõte, et tulevikus saab ise oma kätega telke ehitada ja ei olegi vaja seda poest otsida, kui oled katsetanud kartmatute kaartega.

Töötuba toimus noortekeskuses entusiastlikult ja heas meeleolus, uudistamas käisid ka kohalikud elanikud ning meedia esindajad. Ehitusmaterjali jagati lahkelt Põltsamaa Decora esindusest. 

Täname kõiki!

Töötuba juhendasid värskelt kooli lõpetanud noor arhitekt Liina-Liis Pihu ja arhitektuuritudeng Eva-Liisa Lepik.

Töötoa läbiviimist toetasid: Riigikantselei ja Põltsamaa Decora esindus!

Töötoa korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurikooli ning Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusega.

Fotogalerii sotsiaalmeedias