« Tagasi

Õiguskantsleri 17.02.2017 seisukoht "Kõnnitee koristamise kohustusest"

Õiguskantsleril paluti kontrollida ehitusseadustiku § 97 lg 6 vastavust põhiseadusele. Avaldaja kahtles, kas kinnisasja omanikule tema kinnistuga külgneva kõnnitee hooldamise kohustuse panemine on õiguspärane.

Õiguskantsler vastas avaldajale:

"Põhiseaduse § 113 lubab Riigikogul kehtestada koormisi. Koormis on inimesele pandud mitterahalise iseloomuga kohustus. Mitterahalise iseloomuga kohustusteks rahu ajal on eelkõige teatud ühiskondlikud heakorratööd. Sellised koormised ei või olla ülemäärased, nt kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad.

Riigikogu on ehitusseadustiku viidatud sättega kehtestanud, et linnas, alevis ja alevikus peab teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Maatüki omanik võib selle koormise täita isiklikult, aga ei pruugi. Ta võib selle täitmise üle anda ka mõnele teisele isikule. Nt kortermajade puhul teevad sagedasti haldusettevõtjad või majahoidjad muude heakorratööde kõrval ka kõnniteede puhastamist.

Kõnniteede puhastamise kohustust ei saa pidada ülemääraseks ja selle kehtestamine kinnistu omanikule on mõistlik. Jagatuna paljude kinnisasja omanike vahel ei ole see üldjuhul kellelegi liialt koormav ega kulukas. Samas kui seda kohustust peaks täitma avalik võim, siis kaasneks sellega ühiskonnale võrdlemisi suured rahalised kulutused. Riigikohus on analüüsinud heakorratööde koormise panemise põhiseaduslikkust, küll varasemalt kehtinud teeseaduse sätete valguses ja Tartu linna näitel. Selle analüüsi käigus ei pidanud kohus ülemääraseks kinnisasja omaniku kohustust puhastada kõnnitee (vt 14.06.2011 otsus nr 3-4-1-13-11). "