PÄÄSTEAMET
03. veebruar 2014

 

Päästeamet korraldab viiendat korda lõhkematerjali loovutamise kampaania
Päästeameti kampaania „Teata lõhkematerjalist" kutsub juba viiendat aastat elanikke
lõhkematerjali loovutama. Kui kellelgi on kodus lahingumoona või muud lõhkematerjali, siis
tuleb sellest teatada hädaabinumbril 112, et demineerijad saaksid kohale tulla ja selle kahjutuks
teha. Kampaania kestab kaks nädalat, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul
ajal. Päästeameti demineerijad hoiatavad, et iga lõhkekeha on loodud sõjapidamise eesmärgil
ning mõeldud tapmiseks ja purustuste tekitamiseks, selle kodus hoidmine on eluohtlik!

„Lõhkematerjali alla kuulub praktiliselt igasugune plahvatusohtlik materjal, kuid eelkõige peavad
demineerijad silmas lõhkeainet, lahingumoona," ütles Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja
Arno Pugonen.

„Inimene, kellel on kodus lõhkematerjali paneb lisaks endale ohtu ka kõik oma lähedased.
Seetõttu ongi tähtis, et inimene loovutaks enda valduses oleva plahvatusohtliku materjali
demineerijatele, kes teevad selle kahjutuks," lisas Pugonen.

Kuidas käituda, kui oled leidnud võimaliku plahvatusohtliku eseme või aine:

1. Kui oled leidnud plahvatusohtliku eseme, ära seda puutu!
2. Hoiata läheduses viibivaid inimesi plahvatusohtliku eseme eest! Ära luba eset puudutada ka
teistel!
3. Teata leiust kohe hädaabinumbril 112!
4. Mitte mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportida!
Päästeamet viis 2013. aastal läbi uuringu, mille järgi ei olnud ligi pooled Eesti elanikest kursis, et
lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise puhul neid ei karistata. Päästeamet tuletab meelde, et
Eesti seaduste järgi ei karistata inimesi, kes vabatahtlikult loovutavad enda valduses oleva
lõhkematerjali olgu see lõhkeaine või lahingumoon, näiteks mürsud, miinid, granaadid.

Eelmisel aastal toimus päästeameti demineerimiskeskuse andmetel 8 plahvatust, milles sai viga 9
inimest. Kokku said demineerijad ainuüksi eelmisel aastal 1479 väljakutset, mille käigus tehti
kahjutuks 3569 erinevat lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega.

Pealtnäha kehvas seisus, roostes või sammaldunud miin on tavaliselt vägagi töökorras ja võib
väiksemagi põrutuse korral plahvatada. Eriti ohtlik on lõhkekehade puudutamine, tõstmine või
lahti monteerimine. Tulekahju tekkides plahvatavad need esemed kuumuse toimel, pannes ohtu
nii lähedal olevad inimesed, kui ka tulekahju kustutama tulnud päästjad.

Fotod varasematel aastatel loovutatud lõhkematerjalidest (autor Päästeameti
demineerimiskeskus): http://sdrv.ms/1daklpq

 

Teate edastas:

Arne Kailas
pressiesindaja
Päästeamet
+372 5305 9021