Peter Ernst Wilde: teerajaja või ebaõnnestuja?

 

Eesti ajakirjanduse esikväljaande asutaja Peter Ernst Wilde on vaieldamatult üks neist kolmest-neljast suurkujust, kes andis 18. sajandi teisel poolel Põltsamaale näo.

Erinevalt Woldemar Johann von Lauwst ja August Wilhelm Hupelist on ta aga oluliselt salapärasem ja mingis mõttes ka vastuolulisem. Kui pastor Hupel tallas enesekindlalt talle jumala poolt ette antud entsüklopedisti rada ja Lauw rajas selgelt üle oma võimete elades siia omamoodi muinasjutumaailma, siis Wilde olemus avaldub mingis vastuolus ajastu vaimuga.  Ta vihjab mitmes kirjas kaasaegsetele, et asub justkui suure klaaskupli all, mis ei luba end teostada nii nagu tahaks.

 

Raivo Suni, koduloohuviline, põltsamaalane 2010. aastast. Vaimustunud siinsest kilomeetrite paksusest kultuurikihist asus juba eelmisel kümnendil ajama Peter Ernst Wilde jälgi. Wilde nimi juurdus teadvusse juba ülikooliaastail, mil Raivo Suni õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Oli ta ju mees, kes pani oma trükikojas paberile 1766. aastal eesti ajakirjanduse esikväljaande „Lühikese õpetuse".  Inspireerituna Põltsamaa ajakirjandusloolisest pärandist rajas Raivo Suni mõttekaaslastega aastate eest Põltsamaa lossihoovi Eesti ajakirjanduse ajaloo toa. Mõnikord on seda nimetatud ka pressimuuseumiks, kuigi muuseumi mõõtu see välja ei anna. Palgatööd teeb Raivo Suni Jõgevamaa Omaalitsuste Liidus. Ta on ka Põltsamaa piirkonna infoportaali Põltsamaa.info asutaja ja toimetaja.