Sünni registreerimine
Sünni registreerivad valla- ja linnavalitsused ning maavalitsused (põhjendatud vajadusel ka Eesti välisesinduse konsulaarametnik) ning sünnikanne koostatakse perekonnaseisuasutuses, kellele sellekohane avaldus esitatakse. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni 7 tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates.
Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja (vanem, eestkostja) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Sünnist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul teatamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
Alla 18-aastane vanem saab oma lapse sünni registreerida ise, kui tema teovõimet on eelnevalt selleks toiminguks kohtus laiendatud. Kui vastav kohtuotsus puudub, kaasatakse sünni registreerimise protsessi ka alaealise vanemad kui alaealise lapsevanema seaduslikud esindajad. Seega, kui vastsündinu isa ja ema on mõlemad 17-aastased ja kohtuotsusega ei ole sünni registreerimiseks ja lapse esindamiseks nende teovõimet laiendatud, tulevad lapse sündi registreerima nii alaealised vanemad kui ka nende mõlema vanemad ehk siis nii vastsündinu vanemad kui ka vanavanemad.
Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad on abielus
Kande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada
1) avaldaja isikut tõendav dokument;
2) avaldus (vorm kohapeal).
Laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.
Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, esitavad abikaasad sellekohase ühisavalduse.
Kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui lahutatud abikaasad esitavad ühise isast põlvnemise välistamise avalduse siis lahutatud abikaasat lapse isana sünnikandesse ei kanta.
Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad ei ole abielus
Kande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada
1) avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
2) lapse ema ja isa ühine kirjalik avaldus (vorm kohapeal), mille nad isiklikult esitavad
Emana kantakse sünnikandesse isik, kes on lapse sünnitanud ja isana isik, kes on lapse ema nõusolekul esitanud isaduse omaksvõtu avalduse.
Ühise avalduse võib esitada perekonnaseisuasutusele juba enne lapse sündi, kui on alust arvata, et pärast lapse sündi võib see osutuda raskeks või võimatuks.
Kui isaduse omaksvõtu avaldust ei saa isiklikult perekonnaseisuasutusele esitada, võib esitada notariaalselt tõestatud avalduse.
Sünnikande koostamine, kui lapse ema ei ole abielus ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud kohtu korras
Kande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada
1) avaldaja isikut tõendav dokument;
2) avaldus (vorm kohapeal).
Lapse sünnikandesse kannet isa kohta ei tehta.
Lapsele nime andmine
Eesnimi
Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus (lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus) kumma vanema pakutud eesnimi lapsele antakse.
Eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekriipsuga seotud nimest.
Lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, sobimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime.
Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat eesnime, ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks.
Lapsele ei või nimeks panna üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime, usutegelaste nimesid.
Eesnime õigekirjutus peab vastama eesti keele õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse eesnime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele.
Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid, suvalist tähekombinatsiooni, mida pole võimalik hääldada.
Erandi võib nimeandmisel teha, kui lapsel või tema vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaoludetõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja nimi on sellele vastav
Perekonnanimi
Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad nad kokku, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Vaidluse korral otsustab eestkosteasutus (lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus), kumma vanema perekonnanimi lapsele anda.
Kui üks vanematest on abiellumisel lisanud oma nimele abikaasa perekonnanime siis selliselt saadud kahest nimest koosnevat perekonnanime lapsele anda ei saa. Valida tuleb üks perekonna-nimedest.
Hooldusõigus ja selle määramine
Sünni registreerimisel määratakse lapse hooldusõigus.
Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.
Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.
Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui lapse vanemad on omavahel abielus või abiellunud pärast lapse sündi, kantakse rahvastiku-registrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta.
Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad hooldusõigust teostada ühiselt või jätta hooldusõiguse ainult ühele vanemale.
Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vanem võib last esindada üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles konkreetses asjas antud kohtu poolt üle otsustusõigus. Ka juhul, kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, võib üks vanem teha lapse huvides vajalikke tehinguid ja toiminguid. Sel juhul peab aga nendest tehingutest või toimingutest teist vanemat viivitamata teavitama. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.
Alaealine vanem teostab lapse isikuhooldust koos seadusliku esindajaga, kui kohus ei ole tema teovõimet vastavateks toiminguteks või tehinguteks laiendanud.
Tutvu ka hooldusõiguse infovoldikuga
Täiendav info
Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.
Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita. Surnult sündinud lapsele võib anda nime, kuid rahvastikuregistrisse seda ei kanta. Surnult sündinud lapsele eesnime andmine ei ole kohustuslik.
Leidlapse sünnikohaks märgitakse leidmise koht politseiasutuse tõendi alusel, sünniajaks arvatav sünniaeg tervishoiuteenuse osutaja hinnangu alusel.
Sünni tõendamiseks ei väljastata enam sünnitunnistust, vaid vormikohane sünnitõend. Sünnikande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba. Korduva sünnitõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Lisaks riiklikule sünnitoetusele makstakse linna eelarvest sünnitoetust Põltsamaa Linnavolikogu 18.03.2014 määruse nr 7 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Põltsamaa linnas" § 13 lõigete 1, 2, 3, 4 ja 6 alusel.
(1) Sünnitoetust makstakse lapse ühele vanemale, kelle elukohana vähemalt 12 eelneva järjestikuse kuu jooksul registris on registreeritud Põltsamaa linn ning laps on registri andmetel Põltsamaa linna elanik alates sünnist.
(2) Toetust makstakse kahes osas:
1) esimese osa määr 100 eurot, makstakse pärast lapse sünni registreerimist;
2) teise osa määr 100 eurot, makstakse lapse 2-aastaseks saamisel.
(3) Toetuse teine osa määratakse avalduse alusel taotlejale, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ning tingimusel, et laps ja taotleja on registri andmetel katkematult Põltsamaa linna elanikud alates lapse sünnist kuni vastavalt lapse 2-aastaseks saamiseni.
(4) Sünnitoestust makstakse lapsendajale tingimusel, et lapsendamine toimus enne lapse 1-aastaseks saamist ning vanem ei ole lapse eest Põltsamaa linna eelarvest sünnitoestust maksnud.
(5) Sünnitoetust ei maksta, kui
1) laps sündis surnult;
2) laps on riiklikul ülalpidamisel;
3) taotlejalt või vanematelt on ära võetud/peatatud hooldusõigus lapse suhtes.
(6) Toetuse taotlemisel esitatakse avaldus.